HOIA SILMADE TERVIST

JA NÄE ELU SELGELT 

essilorI pRILLILÄÄTSEDEGA 

HOIA SILMADE TERVIST

JA NÄE ELU SELGELT 

essilorI pRILLILÄÄTSEDEGA 

Silma areng

Elu jooksul võivad igaühte meist kimbutada erinevad probleemid silmadega.
Mõned neist on pärilikud, teised tulevad ilmsiks vanuse lisandudes.

Laps (0–10 aastat)

Emaüsas on nägemismeel viimane, mis meeltest välja kujuneb. Kolmepäevane imik suudab fokuseerida pilgu ema näole ja tunneb ema näo ära 6-nädalaselt. Nägemine areneb tänu silmade stimuleerimisele. Silma areng peatub kuuendal eluaastal.

 
6-kuuste laste uuringud on näidanud, et nad suudavad jälgida objekti pilguga, et silmad reageerivad valgusele ja neil ei esine kõõritamist. Amblüoopia (ühe või mõlema silma nägemispuudulikkus) ja strabism (kõõrsilmsus) on sageli omavahel seotud ja nendega tuleb tegeleda enne kuuendat eluaastat, sest pärast seda on silmad välja kujunenud.

 
Eriti valvsad peavad vanemad olema juhul, kui laps kipub otsese põhjuseta liiga sageli ainult ühte silma kasutama. Hüperoopia (kaugnägelikkus) on laste puhul tavaline, kuid selle püsimisel peab seda korrigeerima.


Müoopia (lühinägelikkus), mis on sageli pärilik, ilmneb vanuses 5–
10 eluaastat.

Nõuanne #1

Kaitske lapse silmi UV-kiirte eest, sest nende silmad on õrnemad kui täiskasvanutel.

Nõuanne #2

Nägemiskvaliteedi tagamiseks täiskasvanueas laske lapse nägemist regulaarselt kontrollida.

Nõuanne #1

Reguleerige ekraanid ja laualambid nii, et valguse intensiivsus vaatealal oleks ühetaoline.

Nõuanne #2

Tehke iga 20 minuti tagant 20-sekundine paus ja ära vaata ekraani.

NOORED TÄISKASVANUD 
(VANUS 18–44)

Teatud tegevused ja ettevõtmised, näiteks sportimine, nõuavad suuremat tähelepanu. Digiekraanide pikaajaline vaatamine võib aga kaasa tuua erinevaid silmade ja nägemisega seotud probleeme.

 
Kasutage nägemist korrigeerivaid vahendeid kohe, kui tekib vajadus. Soovitatav on kasutada retseptiga määratud prilliläätsi, mille valmistamisel on arvesse võetud tänapäevase digitaalse elu vajadusi, ja mis korrigeerivad väsimust põhjustavaid nähte.

 
Lugege lisaks Essilor Eyezeni kohta, läätsede kohta, mis on disainitud igapäevaste digivajaduste toetamiseks ja silmade kaitseks.

 

TÄISKASVANUD (VANUS 45–60)

Nägemise muutumine aja jooksul on täiesti loomulik. Üldiselt tunnevad inimesed suurimat muutust nägemises 40.-50. eluaastatel. Umbes 40. eluaasta kandis tuleks algava presbüoopiaga (kaugnägelikkus) seoses teha põhjalik silmakontroll, tegemaks kindlaks, et pole kujunemas vanusega seotud patoloogiaid. Päikesevalgus, eredad peegeldused auto tuuleklaasil või autode esituled pimedas võivad hakata silmi rohkem ärritama.

 

Optometrist saab aidata valida õiged prilliläätsed, mis sobivad kasutaja elustiili ja silmade seisundiga. Optimaalseks lahenduseks võivad olla lihtsad lugemisprillid, prillid keskdistantsil nägemiseks või progresseeruvad prillid. Konkreetsemate tegevuste tarvis, näiteks sportimiseks või kontoritööks, võivad parimaks lahenduseks olla spetsiaalsed prilliläätsed.

Nõuanne #1

Õigete, elustiili ja silmade seisundiga sobivate prilliläätsede valimiseks pidage nõu optometristiga

Lugege progresseeruvate Varilux®-läätsede kohta, mis on edumeelseimad praegu turul pakutavatest progresseeruvatest prilliläätsedest.

LUGEGE LISAKS

Teadmiseks!

Eemaldatud kataraktiga või teatud meditsiiniliste näidustustega inimeste jaoks on olemas erivahendeid, mis võimaldavad suuremat nägemismugavust õuetingimustes.

 

Essilor Transitions prilliläätsed tumenevad õues, võimaldades näha elu parimas valguses.

LUGEGE LISAKS

SEENIORID (VANUS 60+)

 

Ehkki presbüoopia kulg umbes 60. eluaastaks aeglustub, toob silmade vananemine tihti kaasa haigusi, mille tagajärjeks on vilets nägemine või nägemise kaotus ning see risk suureneb sõltuvalt vanusest ja pärilikkusest.


Vananedes hakkavad silmad rohkem väsima ja valgus hakkab neile rohkem liiga tegema. Perifeerne nägemine muutub järk-järgult kuni 10% kehvemaks ning värvinägemine nõrgeneb.

Kus?
Leidke lähim Essilori toodete müüja

Lähim kauplus