80% INFORMATSIOONIST ÜMBRITSEVA KOHTA SAAME SILMADE KAUDU

80% INFORMATSIOONIST ÜMBRITSEVA KOHTA SAAME SILMADE KAUDU

Nägemine

Võimeka, keerulise, kuid hapra organi, silma kaudu saame suurema osa meid ümbritsevast informatsioonist.
Nägemine on eluliselt tähtis nii igapäevastes toimingutes, õppimisel kui ka töötamisel, sestap tuleb seda korrigeerida ja kaitsta ning püüda vältida silma kahjustamist ja haigusi.

Silmad peavad vastu pidama kogu elu.

Sellepärast tuleb neid hoida.

KAS TEADSITE?

 Silma vikerkestal on 256 ainulaadset tunnust. Sõrmejäljel on neid kõigest 40.

KAS TEADSITE?

 Digiseadmetest kiirgav sinine valgus väsitab silmi ja tekitab silmades pinget.

Nägemisvõime. Kuidas silm töötab?

Silma tagaosas olev võrkkest ehk reetina on kumer valgustundlik kiht, mis tegutseb nagu sõnumiviija ajule.
Aju töötleb saadud informatsiooni kujutisteks.

Kuidas valguskiired nägemist võimaldavad?

Kõik silma osad teevad omavahel koostööd ja muudavad pupilli sisenevad valguskiired informatsiooniks, mida aju suudab tõlgendada. Valguskiired peegelduvad objektidelt ja jõuavad pupilli ning see, kuidas valguskiired liiguvad, määrab kindlaks, millise teabe värvuse ja ereduse kohta aju saab. Tänu sellele keerulisele protsessile on meil võimalik tajuda kitsast elektromagnetilist spektrit – nähtavat valgust –, mis tagab meile võime ümbrust näha. 

Millegi vaatamisel toimub kolm asja:

1. Valgus siseneb pupilli kaudu silma.
2. Silma sarvkest (kornea) ja silmalääts üheskoos koondavad valguse võrkkestale.
3. Valgusenergia edastatakse ajju ja dekodeeritakse kujutiseks.

Nägemisteravus

Nägemisteravus näitab, kui hästi inimene näeb. Nägemisteravuse mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt Snelleni tabelit. Selle abil määratakse kindlaks, kui väikseid detaile suudab inimene standardiseeritud tähekaardil 6 meetri kauguselt eristada. 1.0 nägemisteravusega inimene eristab 6 meetri kauguselt detaile nii, nagu normaalnägemisega vaataja samalt distantsilt. 1.0 ei tähenda siiski täiuslikku nägemist, sest võimalik on veelgi suurem nägemisteravus.